Trammi lootusrikas tulevik
Tramm on kõige keskkonnasõbralikum, mugavam ja ummikutest vähem mõjutatud ühistranspordivahend, millega saab tipptundidel vedada suurt hulka inimesi. Sõitjate ohutuse osas pole trammile ühistranspordis võrdset. Seda on taibatud kogu maailmas ning paljudes suurtes ja kesksuurtes linnades on alustatud ettevalmistusi või juba käivitunud tegevus trammitaristu laiendamiseks. Erandiks pole ka Tallinn ja pealinna lähivallad.
Suur-Tallinna tramm.
Aastakümneid on Tallinna trammiliinid järginud ajaloolist logistikat, mis kujunes välja läinud sajandi algusaastatel ja keskpaigas. Uute trammiliinide rajamise idee oli küll õhus (näiteks Lasnamäe kiirtramm), ent visanditest ja aruteludest kaugemale ei jõutud.Uuesti hakati trammivõrgu laiendamisest tõsisemalt kõnelema kümmekond aastat tagasi, kui kasvav valglinnastumine ja pendelränne sundisid linnaplaneerijaid nuputama võimaluste üle, kuidas leida imerohi, mis paneks inimesi isiklikest autodest ühistransporti ümber kolima. Läbimurdeliseks pealinna tramminduses sai rööbastee pikendamine lennujaamani. See julge lahendus, kus Tallinnas esmakordselt viidi tramm tunnelisse, lõhkus stagneerunud mõttemallid ja innustas tramminduse arendamisel edasi liikuma.Lennujaama liini avamisest alates ei tundu trammivõrgu laiendamine enam utoopiana. Töölaual on juba järgmine innovatsioon – trammitee pikendamine reisisadamasse. Selgemat vormi on võtmas ka tulevikuvaade trammi jõudmisest pealinna lähivaldadesse, mis kärbiks oluliselt pendelmigratsioonist tingitud autostumisprobleemi. Tallinna tänavad hakkavad autodele paratamatult kitsaks jääma ning kui me ei soovi edaspidi taluda kogu linnaelu halvavaid ummikuid, on ainus võimalus luua võimalikult kasutajasõbralik, samas kiire ja ummikutest sõltumatu ühistransport. Parim viis selleks on panustada trammiliiklusesse.Arvestades, et linna siseselt hõlmab töö ja õppimisega seotud inimeste ümberpaiknemine ca 50% elanikest ning ühistranspordi kiiremaks ja mugavamaks muutumisel on senistest autokasutajatest vähemalt veerand nõus autosõidust loobuma, saame alternatiivsete võimaluste avanemisel tänavalt kaduvate autode arvuks umbkaudu 60-70 tuhat. Kui siia lisada veerand 60-80 tuhandest naabervaldadest igapäevaselt Tallinna tänavaile jõudvatest autodest, kaob liiklusest veel 20-30 tuhat masinat. Sellise autodehulga linnaliiklusest eemaldamine on tõsine argument trammivõrgustiku arendamise toetuseks. Just puhta ning stressivaba keskkonna loomine on põhjus, mis paneb omavalitsused trammivõrgustiku arendamisega tõsiselt tegelema.Läinud aasta lõpul esitleti Tallinna ja Harjumaa kergrööbastranspordi teostatavuse ja tasuvuse analüüsi, millest võiks saada alusdokument Tallinna ja lähivaldade trammivõrgu arendamise järgmiste etappide ettevalmistamisel ja läbiviimisel.Analüüsiti nii linna siseseid liine kui ka ühendust lähivaldadega. Leiti, et parandada ja logistiliselt mitmekesistada tuleks ühendusi kesklinnas, kaaludes siin ka süstiktrammide kasutuselevõtmist ja linna kui terviku huvides oleks, kui tramm jõuaks ka Mustamäele, Õismäele ning Lasnamäele. Toodi välja, et suurima mahuga liikumised toimuvad Tallinna ning Viimsi, Rae, Harku ning Maardu vahel, kus trammiliinide rajamine oleks igati põhjendatud. Oluline seni katmata suund on Viimsi – Lasnamäe – Rae.Analüüs tõestas veelkord, et trammiteede rajamise põhjendatuse vaagimisel pole otstarbekas tegeleda üksnes kulude kokku arvamisega, vaid trammiliikluse efektiivsusele tuleb läheneda kui sotsiaalmajanduslikule suurusele, mille moodustavad nii elanike rahulolu, loodushoid, stressivabam linnakeskkond kui ka sellest johtuv tervemalt ja õnnelikumalt elatud elu. Jah, trammitee ehitamine on kallis, ulatudes kahe miljoni euroni kilomeetri kohta, lisaks kulutused alajaamadele, peatustele ja neisse ligipääsetavuse tagamisele, ent üha enam saab selgeks, et trammivõrgustiku arendamisele puudub alternatiiv.Analüüsis arvestati 30-aastase teostatavusajaga, millest lähtuvad ka hinnangud projekti kulukusele. Arvestuste kohaselt tuleks 2050. aastaks investeerida trammitaristusse miljard eurot. Seda muidugi juhul, kui kõik uuringus kajastatud rööbasteed tõepoolest selleks ajaks valmis ehitada.Näiteks 10,5 km pikkune trammiliin Kadriorust Viimsisse läheks maksma umbes 60 miljonit eurot, millele lisandub 2 miljonit neelav Pirita silla ümberehitus. Esialgu kataks liini vajaduse 10 trammi, keskmise hinnaga 2,5 miljonit eurot, mis omakorda lisaks kulureale 25 miljonit. Sõiduajaks Viimsist Kadriorgu kujuneks ligikaudu 20 minutit. Pikaajaline efekt Viimsisuunalise liikumisvõimaluse lahendamisel ning panus keskkonnahoidu õigustaks kulutused.
Jää on hakanud liikuma.
Et seekordne trammivõrgu laiendamine pole vaid sõnavaht, kinnitab Majandus ja Kommunikatsiooni Ministeeriumi ning Tallinna Linnavalitsuse allkirjastatud regiooni liikuvuse koostöömemorandum, mille kohaselt moodustati Tallinna regiooni liikuvusnõukoda, ülesandega jõuda kokkulepeteni tegevuskavade ja investeeringuvajaduste osas perioodiks 2021-2035. Lisaks koostatakse Tallinna regiooni liikuvuse ühendatud juhtimis-, finantseerimis- ja planeerimismudeli analüüsi, mis kirjeldaks erinevaid stsenaariume halduspiiride ülese ühistranspordivõrgustiku käivitamiseks ja ühtse piletisüsteemi loomiseks. Kergrööbastranspordi teostatavus- ja tasuvusanalüüs on nõukojale trammiliikluse arendamist ja investeeringuid puudutavate otsuste langetamisel heaks alusdokumendiks. Tallinna edukast arengust huvitatud inimestel on põhjust rõõmustada, sest tõhusa trammivõrgustikuga kaetud pealinn ja selle lähialad lisavad linnakeskkonnale atraktiivsust ning loovad täiesti uue ruumikvaliteedi. Tallinna Linnatranspordi Aktsiaselts toetab igati soodsaid arenguid tramminduses. Me ei karda uusi väljakutseid, sest omame piisavalt kogemusi, et opereerida praegusest taristust kordades suuremat trammivõrku.Panustades trammidesse oleme õigel teel, kuna sama teevad ka meie naabrid Helsingis, Riias ja Stockholmis. Trammivõrgustiku arendamine on päevakorral ka näiteks Suurbritannia megapolistes, paljudes Euroopa keskustes, samuti Sydneys ja Melbournes. Võib julgelt väita, et Tallinna ühistransport areneb samas suunas muu maailmaga.
