Phone call icon
infoliin (sh leitud esemed) E-P 8:00 – 20:00 +372 643 4142
Leitud esemed

Tallinna tramm – kuidas edasi?

24. augustil 1888 läks Tallinnas liinile esimene tramm – linlasi Kadriorgu sõidutav hobukonka. Sellest tähelepanuväärsest sündmusest möödunud 132 aastaga on trammindus läbinud tohutu arengu. Hobutrammi ajastule järgnes mootortrammide aeg, mis õige pea asendus elektritrammide ülemvõimuga.
Trammitaristu arengus võib eristada järgmisi olulisi perioode – esimeste hobutrammiliinide rajamine, Kopli trammitee ehitus ja selle ühendamine kesklinna trammivõrguga ning tänapäevase trammitaristu kujunemine läinud sajandi viiekümnendatel.
2014-2017 toimunud trammiteede põhjalik rekonstrueerimine lisas töökindlust ja mugavust. Kuigi 2017 pikendati trammiliine lennujaamani ning perspektiivis ühendatakse 2023. aastaks trammivõrguga ka reisisadam, on taristu püsinud üldjoontes samal logistikal nagu see aastakümnete eest välja kujunes. Arvestades vahepeal toimunud olulist kasvu elanike arvus ja linnaterritooriumi laienemist kordades, on aeg vaadata üle võimalused nii trammiliinide viimiseks linnaosadesse, kus mugav ja võimekas trammiühendus seni puudub kui ka trammiühenduse loomist naabervaldadega, kust lähtub suurim pendelmigratsioonisurve.

Analüüs annab lähtepositsiooni tramminduse arenguks.

2019. aasta lõpus Harjumaa Omavalitsuste Liidu ja Tallinna Transpordiameti tellimusel valminud Tallinna ja Harjumaa kergrööbastranspordi teostatavus- ja tasuvusanalüüsi lõppraport annab trammiliikluse arenguks hea lähtepositsiooni.
Analüüsi käivitavaks ideeks on pakkuda võimalusi trammi kui kõige keskkonna- ja ruumisäästlikuma ning atraktiivseima ühistranspordiliigi potentsiaali laiemaks ärakasutamiseks, et tõsta ühistranspordi konkurentsivõimet pealinna regioonis. Selle ülesande täidab analüüs suurepäraselt, pakkudes lähtematerjali erinevate lahendustega edasiminekuks. Vaid trammi mugavuse, liinikindluse ja reisijateveo võimekuse laialdasem rakendamine, aitab täita eesmärki, milleks on autostumise ohjeldamine ning selle pööramine aastaks 2035 Suur-Tallinna alal 10-20% vähenemiseni. Arvestades, et aastas kulutavad Tallinna ja lähiregiooni elanikud autoliiklusele 1,5 miljardit eurot, toob trammivõrgu arendamine lisaks ummikute vähendamisele ja loodushoiule endaga ka olulise rahalise kokkuhoiu, mis küündib sadade miljonite eurodeni aastas.
Analüüsis toodud ettepanekute elluviimiseks sõlmisid riik ja linn koostöömemorandumi, eesmärgiga jõuda kokkulepeteni tegevuskavade ja investeeringuvajaduste osas perioodiks 2021-2035. Töö koordineerimiseks moodustati liikuvusnõukoda, kuhu kuuluvad Tallinna Linnavalitsus, Harjumaa Omavalitsuste Liit, AS Eesti Liinirongid, MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus, Maanteeamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Raplamaa Omavalitsuste Liit.
Analüüsis ära toodud trassiarenduste teostamiseks tuleb aastani 2050 investeerida üle miljardi euro.

Perspektiivikad trassid Tallinnas.

Analüüsis käsitletud Tallinnasisestest trassidest on olulisemad Lasnamäe, Mustamäe ja Õismäe suunalised trammiteed.
Intrigeeriva teemana on analüüsis käsitletud Lasnamäe trammiühendust. Nagu teame on Lasnamäe tramm olnud aastakümneid kõneaineks. Nõukoja alusdokumendina käsitletavas analüüsis on Lasnamäe trammiühendus lahendatud ratsionaalselt ning linnaosa vajadustest lähtuvalt.
Olemasoleva trammitee pikendusena Rahu tee koridori planeeritud 7,2 km trammitrass kulgeks
Narva mnt – Lavamaa tn – Paasiku tn – Läänemere tee – Priisle ning selle teeninduspiirkonda jääks 115 000 potentsiaalset kasutajat. Alternatiiviks on piki Laagna teed kulgev 6,9 km trass.

Mustamäele on pakutud välja kolm põhitrassi: mööda Sõpruse puiesteed Ehitajate tee ristini pikkusega 5 km; mööda Mustamäe teed ja Vilde tänavat Ehitajate tee ristini, pikkusega 5,7 km ja 2 km linnaosa sisese ühendusena Akadeemia tee – Järveotsa. Trammiliinide teeninduspiirkonda jääb ca 66 000 kasutajat ning arvestades, et Mustamäe elanikkonnast ca 60% moodustavad ühistranspordi peamised kasutajad – üle 65 aastased ja alla 18 aastased, on tegemist potentsiaalselt suure koormusega trammiliinidega.
Uue logistilise perspektiivi avab Mustamäelastele ka trammiliin Tondi – Järve, pikkusega 2,2 km või Järve – Mustamäe tee, pikkusega 2,7 km.
Väike-Õismäe – Astangu trammiliini pikkus oleks 3,8 km. Selle teeninduspiirkonda jääb 44 500 potentsiaalset kasutajat. Väike-Õismäe on pealinna üks tihedamini asustatud piirkondi ning tramm leiaks seal aktiivset kasutust.
Täiesti uue ühenduse annab Õismäele, Mustamäele ja Lasnamäe ettevõtluspiirkonnale 10,2 km trammiliin Haabersti ristmik-Ehitajate tee-Tammsaare tee-Järvevana tee-Ülemiste linnak.

Põhja-Tallinna trammiühenduse parandamiseks on pakutud välja trass Endla tn viadukt-Madara tn- Sõle tn- Maleva, pikkusega 3,7 km.
Mereäärse arenguala teenindamiseks on pakutud 3,1 km trassi Kalaranna tee-Tööstuse-Kopli tänav. Uusi võimalusi pakub ka 1,6 km trammiliin Ristiku tn – vana raudteetammi koridor-Puhangu tn kuni Stroomi rannani. Eraldi 2,4 kilomeetrine trammiliin on planeeritud teenindama kiirelt arenevat Paljassaare piirkonda.

Trammiühendus lähivaldadega.

Planeeritavatest trammiliinidest lähivaldadega võib esile tõsta kolm perspektiivikat suunda.

Arvukalt logistika- ja tootmisüksusi on rajanud oma keskused Rae valda. Pendelränne selles suunas on märgatavalt suurenenud ning kasvab lähitulevikus veelgi. Sellest lähtuvalt on oluline rajada 10,5 km liin Lennujaamast Rae alevikku.

Teostamist vajava trammiliinina on analüüsis käsiteletud ühendust Maardu linnaga, millest saab esimene linnadevaheline trammiliin Eestis. 11,5 km trass kulgeks Tallinna Kesklinnast läbi Lasnamäe Maardusse ning see ühenduks perspektiivika Lasnamäe trammiliiniga. Arvestades Maardu linnast lähtuvat pendelrännet leiab trammiliin laialdast kasutamist. Liini töösse rakendumisel oleks võimalik rajada Maardusse Pargi ja reisi parkla, mis oluliselt vähendaks koormust Peterburi teel.

Trammiliini vajaks ka pigem Tallinna eeslinnana kui eraldi vallana funktsioneeriv Viimsi. 10,6 km Viimsi trammitrass algab Narva maanteelt ja kulgeb piki Pirita teed Haabneemeni. Trammiliini ehitamine on ainus võimalus ohjeldada Pirita tee hommikusi ja õhtuseid ummikuid ning võib arvata, et trammiga hakkab Viimsist Tallinna ja vastupidi jõudma märksa kiiremini ja väiksema närvikuluga, kui pikalt ummikus istudes.

Trammi ootab muljetavaldav tulevik.

132. aastaseks saanud Tallinna trammil seisab lähikümnenditel ees hoogne areng, mille tulemusel muutub pealinna ühistranspordilogistika tundmatuseni. Mugav rööbastransport muudab sujuvamaks nii ühenduse linnaosadega kui loob uusi võimalusi naabervaldade elanikele. TLT on valmis panustama sajandiprojekti nii oma teadmiste kui praktiliste oskustega. Võib liialdamata öelda, et tulevik kuulub trammile.